Photography portrait+Photoshop

Photography - Light

Light is essential to our existence, and it is the same in photography. To get good pictures we need to understand the nature of light. In this chapter we will look at:

  • what is light
  • how we see colors
  • how shadows are formed
  • why light is reflected
  • jne

What is light

There is light electromagnetic wave, which is visible to the human eye. Its wavelength is 380-740nm. Light propagates in space at a finite speed, i.e. that the light takes some time from the light source to the destination. A term has been introduced to describe the propagation of a light wave valguskiir, mis levivad reeglina sirgjooneliselt.

Light travels at a speed of approximately 300,000 km/sec and that is in a vacuum. When entering some environment, its speed decreases. For example, 225,000km/sec in water and 200,000km/sec in glass.

Light sources

As a rule, light sources are divided into two:

  • natural light – in this case the light source is the sun
  • artificial light – in this case, the light source is usually man-made. For example, a bonfire, an incandescent lamp, a flash lamp, etc.

All light sources are characterized light temperature, which is measured in degrees kelvin (K). The lower the temperature, the yellower the light, and the higher the bluer.

  • candle 1700K
  • 40W incandescent lamp 2500K
  • sunset 3000K
  • photohalogen lamp 3200K
  • midday sun 5000K
  • flash lamp 5500K
  • cloudy sky at noon 6500K
  • clear day in the shade 7500K
  • twilight 12000K

If the human eye sees light as it is, for example computers and digital cameras can adjust it (white balance) to achieve the correct colors. But more on that later.

Sensor

The image sensor is a silicon chip with light-sensitive square dots (pixels). Each pixel converts the brightness of the light falling on it into an electrical signal. Two types of photosensors are mainly used:

  • CCD (Charge-Coupled Device)
  • CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductor)

Basically, they work similarly. The difference lies in the way the information is stored.

CCD

A CCD sensor is called as a charge coupling device. This means that the pixels on the silicon chip are read one at a time, which makes the whole process slow. In itself, it is an analog signal that is converted to digital form. This technique cannot distinguish colors and is therefore equipped with a red, green and blue filter, which is converted into a color photograph through complex processing.

It is a slightly older technology that consumes a lot of energy, but its advantage is cheaper and easier production. The quality of this sensor is still being improved from time to time, and that is why cameras with this sensor are also sold.

CMOS

A CMOS sensor is called complementary metal oxide semiconductor. This sensor allows recording information much more precisely and thanks to this, the quality is also better. While the CCD elements worked continuously, the CMOS elements work only in the switching method. Namely, the elements of this sensor are triggers whose status is 1 or 0. This means that the light signal is converted to digital immediately.

Since the transistor needs energy only when switching, the energy consumption at other times is almost non-existent, which in turn enables the batteries to be used longer. If the number of switching becomes too frequent, overheating may occur and their operating frequency will decrease.

Sensorite lahutusvõime

CCD ja CMOS sensoreid saab eristada selle järgi, kui palju pildipunkte (piksleid) sensoril on. Näiteks 18MP sensoril on kuni 5184×3456 valgustundlikku pikslit (pildi suurus). Kuid pikslite arv reklaamis võib olla eksitav, sest siinkohal tuleb mängu sensori enda suurus. Mida suurem on sensor, seda parem on pildi kvaliteet. See tuleb sellest, et väiksema sensori puhul üritatakse suurt pikslite arvu suruda väiksemale alale.

Sensorite suurused on jagatud kolmeks:

  • täiskaader (36×24mm)
  • poolkaader (24×18mm)
  • 4/3 (17×13mm)

Aluseks on võetud ajaloost tuntud 35mm filmi kaader. See tähendab, et täiskaader (tähis FX) on sellele võimalikult ligilähedane – näiteks Nikon 3Dx on suurusega 35,9×24mm sensor. Poolkaader sensorid on umbes poole väiksemad ja tähistatakse APS-H (28,7×19 mm Canon), APS-C (23,6×15,7 mm Nikon; 22,2×14,8 mm Canon).  Nii täis- kui poolkaader sensorid on 3:2.

Sensori suuruste kolmas grupp on nn “seebikate” sensorite suurused ja selle nimi  tuleb 4:3 külgede suhtest. Siia kuuluvad sensorid suurusega 17×13mm ja väiksemad. Lisaks sellele, et need sensorid teevad halvemat pilti, siis soovides neid pilte fotopaberile panna, siis osa pildist lõigatakse ära.

Kuna miljonite reklaamimine võib olla eksitav, siis hakkab tasapisi tekkima sensorite uus kvaliteedi näitaja – pikslite arv ruutsentimeetril. Näiteks 43 MP/cm² (pixel density).

Protsessor

Digikaamera protsessori ülesandeks on sensori poolt saadud pilti töödelda ja salvestada vahemällu. Suuremad tootjad on loonud endale oma protsessorid:

  • DIGIC – Canon
  • EXPEED – Nikon
  • PRIME – Pentax
  • BIONZ – Sony

Mälukaart

Kõik digitaalsed kaamerad kasutavad erinevaid mälukäärte digipiltide salvestamiseks. Mälukaartide mahud on aastatega kõvasti suurenenud ja hinnad alanenud. Mälukaardi ostmisel tuleb jälgida milline mälukaardi tüüp sobib sinu kaamerale:

  • Compact Flash (CF)
  • xD Picture
  • Memory Stick (MS)
  • Smart Media (SM)
  • Secure Digital (SD)
  • Microdrive (MD)
  • Multi Media Card (MMC)

Mälukaardi valikul on oluline jälgida kahte parameetrit – kirjutamiskiirus ja mahutavus. Mälukaardi kirjutamiskiirus näitab, kui kiiresti pilte kaardile kirjutatakse või seal loetakse. Mahutavuse poolest on soovitav valida pigem kaks väiksema mahutavusega mälukaarti kui üks suur.

Pildiformaadid

Enamus digikaameraid suudab salvestada .JPEG ja .RAW formaati. Uuemad aparaadid isegi mõlemat korraga. .JPEG puhul on tegemist pildi kompressiooniga, kus pildi kvaliteet jääb päris hea. Kusjuures on tegemist kadudega pakkimisega, st kaotatud pildi infot enam tagasi ei saa.

.RAW on töötlemata pildivorming. See teeb umbes 16-korda rohkem infot kui .JPEG suudab salvestada. Salvestades .RAW formaadis peate arvestama mahukamate mälukaartidega. .RAW formaadile järgneb järeltöötlus arvutis, kus saad tagantjärgi muuta pildi valge tasakaalu, muuta heledust ja kontrasti. .RAW formaat või erinevatel tootjatel olla teise nimega:

  • .NEF – Nikon
  • .CRW; .CRW2 – Canon
  • .PTX; .PEF – Pentax

.RAW päris imelaps ei ole, st et kui pilt on üle- või alasäritatud, siis on pildi info lõplikult kadnud.

objektiiv, fookuskaugus, ava

Digikaamera sensor töötleb ainult seda infot, mida ta näeb läbi objektiivi. Parimate piltide tegemiseks on vaja parimat objektiivi. Kuid ära unusta, et ükskõik kui hea sensor või objektiiv sul on, on ikka fotograaf see, kes päästikule vajutab.

Peegelkaameratel on võimalus objektiive vahetada või kombineerida vastavalt vajadusele. Nende valik on väga lai ja seepärast võib algajale tunduda kõik väga keeruline. Selles peatükis vaatame objektiivi ehitust, erinevaid tüüpe, kuidas vahetada objektiivi, kuidas neid hooldada, millised on erinevate tootjate tähised ning erinevaid parameetreid.

Erinevad objektiivide tüübid

Teatud objektiividel on välja kujunenud eelistatud kasutusalad. Kui leiad, et sama objektiiviga saab hästi nii maastikku kui portreefotosid teha, siis võib sul õigus olla. Pigem on need soovituslikud.

  • fiksobjektiivid – fiksobjektiivid on kindla fookuskaugusega. Näiteks: 14, 28, 50, 85, 200 mm. Reeglina on need parema optilise kvaliteediga ja ka kallimad. Kuna fookuskaugus on fikseeritud, siis suumimiseks pead ennast objektile lähemale või kaugemale viima.
    Sobib hästi portreefotodeks.
  • suumobjektiivid – siia kuuluvad objektiivid, mille fookuskaugust saab muuta. Näiteks: 24-70, 70-200, 100-400 mm). See annab fotograafile võimaluse teha erineva suumiga fotosid.
    Algajale soovitatakse just esimeseks suumobjektiiviks valida normaalsuum 24-70, 24-85 või 24-105 mm. Vältida tuleks odavaid suure vahemikuga suumobjektiive. Näiteks 70-500, 28-300mm jne.
    • teleobjektiivid – siia alla kuuluvad eriti suure fookuskaugusega objektiivid. Reeglina on need kallid ja rasked ning eeldavad väga paksu rahakotti. Need võimaldavad pildistatavad objektid tuua väga lähedale. Neid kasutavad näiteks loodus- ja spordifotograafid.

lainurkobjektiivid – lainurkobjektiivid võimaldavad teha pilte lühiksele vahemaalt, mahutades kaadrisse väga laia ala. Eriti suure nurga pildistamist võimaldavad kalasilmobjektiivid. Lainurkobjektiivid moonutavad pilte.

spetsiaalobjektiivid – siia gruppi kuuluvad objektiivid mis mujale ei sobi. Ja samas kõige põnevamad. Näiteks eelpool mainitud kalasilm-objektiiv, makro-objektiiv, tilt-shift-objektiiv,

  • makro–objektiivid – makro-objektiivid võimaldavad teha lähivõtteid mõnekümne cm kauguselt. Kasutades vaherõngaid või lisaläätsi saab teha veelgi lähemalt. Valmistatakse fookuskaugustega 50 kuni 200mm. Eesmärk on salvestada kujutisi sensorile elussuurusena.

tily-shift-objektiivid – tegemist on objektiiviga, mis moonutab nii tugevasti foto perpektiivi, et jääb tunne, et fotol on tegemist mänguasjadega.

Tegemist on objektiiviga, millel on sõltumatu nihutus- ja kallutussüsteem. Nened kaudu saab eraldi muuta nii perspektiivi- kui ka teravussügavust.

KIT-objektiivid – kit-objektiiviks nimetatakse tavaliselt kaameraga kaasa tulevaid odavaid ja keskpärase kvaliteediga objektiive. Kui vähegi raha on, tasub kaaluda nendest loobumist ja võtta natuke kallim ja kvaliteetsem objektiiv.

Objektiivi vahetamine

Nagu oleme aru saanud on võimalus peegelkaamera objektiivi vahetada. Pea meeles, et erinevad peegelkaamerad võivad omada erinevat objektiivi ühendust – bajonett. Näiteks mitte kuidagi ei sobi Nikon objektiivid Canonile. Sest Nikonil on F-bajonett ja Canonil EF-bajonett. Isegi kui te seda üritate, võite vigastada kaamera bajonetti ning see tekitab metallpuru, mis võib sattuda sensorile.

Fotopoodides müüakse ka vastavaid üleminekuid, kui soovite erinevaid objektiive omavahel ühendada. Samas on palju teisi objektiivide tootjaid, näiteks Tamror ja Sigma, kes toodavad sama objektiivi erinevatele peegelkaameratele. Sel juhul tuleb silmas pidada millise bajonetiga on tegemist (http://en.wikipedia.org/wiki/Lens_mount).

Kogu kaamera korrashoidmiseks tuleb objektiivi hoolikalt vahetada.

  • Enne objektiivi vahetamist lülita kindlasti kaamera välja (“OFF”), sest töötav sensor tekitab staatilist elektrit, mis tõmbab magnetina tolmu.
  • Igal vahetatava objektiiviga kaameral on bajonettlukk – vajuta sedaja keera objektiivi. Erinevatel objektiividel pöördub see erinevas suunas. Näiteks Nikoni puhul päripeäva ja Canoni puhul vastupäeva.
  • Võimalusel hoia kõikvõimalikud korgid alati küljes. Eemalda objektiivi tagumine kork vahetult objektiivi vahetust.
  • Kui oled objektiivi kaamerast eemaldanud, siis tee vahetus võimalikult kiirelt ja pane tähele:
    • väldi tolmu, vihma ja lume sattumist avasse
    • võimalusel vaheta objektiivi siseruumides või näiteks autos
    • kui juhtub, et objektiivi vahetamine võib minna pikemaks, siis hoia kaamera lahtine ava allpoole
    • liigne kuumus või külm mõjub kaamerale halvasti
  • Uue objektiivi lisamisel ole hoolikas ja ära kasuta liigset jõudu. Objektiivid ja kaamerad on varustatud värviliste ühendusmärkidega. Vii need kohakuti ja keera objektiivi. Nikonil on need näiteks valged ja Canonil punased.

Objektiivide puhastamisega peaksid sa ise hakkama saama. Kasuta selleks spetsiaalsed puhastuslappe. Koht, kuhu võib üleliigset mustust koguneda, on bajoneti nurkade vahele. Puhasta ka seda regulaarselt, sest sealt edasi võib see sensorile sattuda.

Algajana sensori puhastamise kallale ei tasu minna. Kasutage selleks spetsialisti abi.

Säri mõõtmine

See kui suure ava või milline peaks olema säriaeg, selle otsustab ära kaamera automaatika. Enamikel juhtudel saab kaamera sellega väga hästi hakkama ning meil ei tule sellesse sekkuda. Objektid meie ümber on keskmiselt 18% peegeldusteguriga. Nimelt on kaamera mõõtesensorid ka arvestatud 18% heledusega ja fotod tulevad iseaalsed. Probleem tekib just siis, kui soovime pildistada liiga heledaid objekte. Pildistades näiteks midagi lume taustal, saame foto millel on lumi halltoonides.

Sel juhul kui näiteks lumi kaamera ära petab, tuleb appi säri kompensatsioon (exposure compensation). See tähendab, et saame mõõdetud säriajale pisut juure panna või vähemaks võtta.

Hindav mõõtmine ehk maatriksmõõtmine
(matrix metering – Nikon, evaluative metering – Canon)
Teegmist on vaikimisi seatud võimalusega, mille puhul jagatakse kaader aladeks, kus iga tsooni säri mõõdetakse eraldi. Saadud tulemust on kaadris hulk mõõtepunkte, kaader on jagatud erinevateks tsoonideks ja säri mõõdetakse igas tsoonis eraldi. Neid mõõtmistulemusi kasutades arvutab kaamera üldise särituse.

Keskmestatud mõõtmine
(center-weighted metering)
Keskmestatud mõõtmise puhul võetakse samuti arvesse kogu pilt, kuid keskosale pööratakse rohkem tähelepanu. Kui eelmine mõõtmine puhul pildistame kedagi vaastu päikest, siis on objekti nägu tume. Selle mõõtmise puhul muudetakse objekti nägu heledamaks ning me näeme rohkem detaile.

Punktmõõtmine
(spot metering – Nikon, partial metering – Canon)
Punktmõõtmise korral valitakse säri fookuspunkti põhjal.

Loomulik valgus

Loomuliku valgusallika põhjustajaks on päike. Päikesevalgus võib pildistavale objektile langeda otse, hajutatuna läbi pilvede või peedeldades teistelt objektidelt. Ka kuuvalgus on kuult peegelduv päikesevalgus.

Päike on küll suur valgusallikas, kuid otse valguse käes olles tekivad tugevad ja soovimatud varjud. Sellest tingituna valivad fotograafid väljas pildistamiseks just varahommikuse või õhtuse aja, kui päike liigub madalalt.

Päikesevalgust saad ära kasutada portree pildistamisel siseruumides. Nimelt aseta pildistatav akna alla küljega. Hea oleks kui lülitad ruumi valgustuse välja ja päike ei paistaks otse aknast. Mida lähemale asub pildistatav aknale, seda rohkem valgust langeb näole. Pildistamisel kasuta kõige suuremat ava ja testi erinevate säriaegadega. Vajadusel suurenda ISO väärtust.

Filtrid

Valguse kontrollimiseks on fotograafid väljamõelnud filtrid mida saab kinnitada objektiivide ette. Esmapilgul saab filtreid liigitada välimuse järgi – ümmargused ja kandilised. Natuke imelik liigitus võibolla, aga ümmargused filtrid sobivad täpselt objektiivi ette. Siinakohal on oluline jälgida, mis on objektiivi läbimõõt ning kas on varustatud keermega.

Kandilised filtrid on ruudu- või ristkülikukujulised ning vajavad spetsiaalset filtrihoidjat.

  • kaitse- ja ultraviolettfiltrid (UV) – kõik filtrid kaitsevad objektiivi, kuid see filter on ilma värvusvarjundita ning ei mõjuta pildi tulemust. Samas UV-filter takistab inimsilmale nähtamatu ultraviolettkiirguse sattumist sensorile
  • polarisatsioonifiltrid – need filtrid kõrvaldavad  soovimatud peegeldused pindadelt, muudavad taevasina tumedamaks ja toovad välja pilvede detailid
  • neutraalhallid filtrid (ND) – need objektiivid vähendavad objektiivi jõudva valguse hulka värvustasakaalu muutmata.
  • kontrastiparandusfiltrid – kasutatakse reeglina must-valgete piltide tegemisel, võimaldades mängida kontrastsusega
  • infrapunafiltrid (IR) – eesmärgiks takistada infrapunalainepikkusel liikuvat valgust sensorile
  • värvustasakaalu muutvad filtrid – nagu nimigi ütleb, et parandab värvustasakaalu. Näiteks pildistatav paber jääb ikka valge ja inimese nahatoon roosakas
  • kindlat värvitooni neelavad filtrid – peegeldavad soovitud värvitooni tagasi, lastes ülejäänud värvid läbi
  • eriefektifiltrid – siia alla kuuluvad nn. fun-filtrid. Näiteks muudavad läikivad pinnad säravamaks, usustavad teatud ala pildist, muudavad pildi värve mahedamaks jne
  • kompositsioon
  • Pildi hea kompositsioon on see, mis otseselt ei sõltu kvaliteetsest kaamerast või selle parimatest omadustest. See on fotograafi nägemus fotost ning loo jutustamine vaatajatele. Teatud inimestel on see juba nö veres ning iga pilt mis tehakse on kulla hinnaga. Teised peavad enne antuke harjutama, et saada head fotot.
  • Selles peatükis vaatame, mis muudavad meie pildi nii endale kui teistele nauditavaks.
  • Kolmandiku reegel
  • Igasugused reeglid ei pruugi kunstile mõjuda hästi. Oluline on ju olla eriline ja isikupärane ning seda saab teha vaid reegleid rikkudes. Selleks, et saaks reegleid rikkuda, tuleb reegleid tunda 
  • Pilti on alati hea ja loomulik vaadata, kui kasutame oma kompositsioonis kolmandiku reeglit (Rule of Thirds). Selle puhul jagatakse kaader joonte abil nii vertikaalselt kui horisontaalselt kolmeks. Joonte ristumiskohti (joonisel punaselt) nimetatakse omakorda huvipunktideks.
  • Kolmandiku reegli eesmärk on vältida objekti sattumist keskele. See tähendab, et paiguta pildistatav objekt huvipunkti lähedale. Jälgi järgmisi pilte ning leia kuhu on huvipunktid paigutatud (fotod pärinevad aadressilt www.mac-on-campus.com).
  • Kolmandiku reegli lõhkumine
  • Kui pildistatav objekt on sümmeetriline, on kasulik kolmandiku reeglit eirata. See tähendab, et paiguta objekt kaadri keskele – tsentraalne kompositsioon. Kõige lihtsam on on sümmeetriat leida arhitektuuris – uksed, aknad, pilvelõhkujad, iidsed varemed jne.
  • Loodusega on asi pisut keerulisem, kuid sealgi leiab piisavalt sümmeetriat.
  • Pilgu püüdmine
  • Fotograafina üritame vaatajatele mingit lugu jutustada ja soovime, et ta pilk peatuks soovitud objektil. Selleks kasutame keskkonna poolt tekkinud jooni (leading lines), mis võivad olla sirged, diagonaalis, kaarjad, sik-sakilised jne.
  • Juhtides pilku püüdvad jooned nurka, muudame pildi jõulisust.
  • Diagonaalsed jooned lisavad dünaamilisust.
  • Raamimine
  • Üks võte tuua fotol esile kõige olulisem on nn raamimine (framing). See tähendab, et objekti pildistatakse näiteks läbi akna, ukse vms.
  • Kusjuures raamid ei pea ümritsema kogu pilti. Selleks võivad olla näiteks puud, koopad, teised inimesed, ehitised jne.
  • Raamimisega on oht, et võib üle pakkuda. Seepärast ole ettevaatlik ja ole teadlik mida saavutada tahad.
  • Kõrge ja madal võttepunkt
  • Foto võid teha palju huvitavamaks, kui  üritad muuta võttepunkti kõrgust (viewpoint). Pildistades alt üles, saame kujutada objekti tugevemana ja jõulisemana. Ülevalt alla pildistades muudame objektid väikseks ja nõrgaks.
  • Veel kompositsiooni tähelepanekuid
  • Oma ilusate fotode tegemiseks hoia oma aparaati alati kahe käega, suru küünarnukid vastu külge ning pildiotsija vastu silma. See annab stabiilsust ning väldid uduseid pilte.
  • Lasku objektiga samale tasemele. Eriti väikeste laste ja loomade puhul.
  • Väldi kirjut või samatoonilist tausta. Kasuta vajadusel teravusügavuse loomist.
  • Kaalu pildile lähemale minemist ja täida objektiga kogu kaader.
  • Ära “lõika” inimeste kehaosi

en_US
en_US et