| Kriteerium | V-mudell | Prototüüpimine |
| Ilmumis aasta | 1980ndate keskel | 1980ndate lõpus |
| Etappide arv | 6 faasi | 4 faasi |
| Mudeli põhisisu | on infosüsteemide (IS) arendusmudel, mille eesmärk on lihtsustada süsteemide arendamisega seotud keerukuse mõistmist. | tulevase toote põhifunktsionaalsuse kiire “töötlemata” rakendamine, et analüüsida süsteemi kui terviku toimivust. |
| Analüüsi ja nõuete loetelu koostamine | V-mudel on infosüsteemide arendamise mudel, mille eesmärk on lihtsustada süsteemide arendamisega seotud keerukuse mõistmist. Ja just seetõttu on see parem | Prototüüpimine on pigem uute ideede läbitöötamine, probleemide avastamine ja kasutatavusprobleemide tuvastamine. |
| Raskused kasutamisel | Kasutamisraskused ilmnevad siis, kui tegemist ei ole projektiga, mille puhul on ajalised ja rahalised piirangud. | Suurim risk on see, et kõik projektist huvitatud isikud otsustavad pärast töötava prototüübiga kohtumist, et lõpptoode on peaaegu valmis. |
| Riskide kontroll | On olemas spetsiaalne algoritm nõudluse tuvastamiseks koos gradientide suurendamisega, mis võib arvesse võtta muutuspunkte | Suurim risk on see, et kõik projektist huvitatud isikud otsustavad pärast töötava prototüübiga kohtumist, et lõpptoode on peaaegu valmis. |
| Muudatuste arvestamine | On olemas spetsiaalne algoritm nõudluse tuvastamiseks koos gradientide suurendamisega, mis võib arvesse võtta muutuspunkte
| Mitme idee paralleelne katsetamine |
| Kulud | vähem kui prototüüpimine | Kiire demonstratsioon saavutatud, praegusest tulemusest. |
| Plussid | planeerimine süsteemi arendamise varajases etapis selle testimiseks; | Kiire demonstratsioon saavutatud, praegusest tulemusest. |
| Miinused | Samaaegsete sündmuste toetamise keerukus; | Ebapiisav analüüs |
| Kasutamine | V-mudelit kasutatakse Saksamaa föderaalvalitsuse tarkvaraarendusprotsessi juhtimiseks. | Prototüüpimine võimaldab saada kiiresti tagasisidet potentsiaalsetelt kasutajatelt ja investoritelt, mis aitab määrata toote edasist arengut. |
